Meedia tulevik on tähendusrikkus ja meelelahutuslikkus

Meediaäris oleme harjunud toimetama kvantiteedipõhiste arvnäitajatega a la katvus, reiting või klikid, et hinnata tulemuslikkust. Samas on meediatüüpide kontekstid, kus brändid end tarbijatele tutvustavad, mitmesuguse kvaliteediga, avaldades reklaamitud brändidele erinevat mõju. Sama kontakti arvnäitajaga meediumid võivad olla nii positiivse kui negatiivse varjundiga, kandes endas erinevaid emotsioone. Seega on üks reklaaminäitamise situatsioon tarbijale ja sestap ka reklaamitavale brändile tähendusrikkam kui teine. Igasuguse kvaliteedi kvantifitseerimine on väljakutse, millel selgeid vastuseid täna ei ole. Havasi kontsern on seetõttu uuendamas oma lähenemist meediastrateegiale läbi uue Meaningful Media initsiatiivi.

Havasi hiljutise üleilmse meedia puutepunktide uuringu Connect põhjal hinnatakse ja väärtustatakse Eestis meediatest kõige sagedamini telerit (nii vastas 50% vastanuist), millele järgnevad veebilehed (41%) ning interneti otsingumootorid (40%). Seni vähelevinud nutikõlareid kui teisalt meelelahutuslikku kino peetakse meediana kõige hinnatumate hulka kuuluvateks palju harvem (vastavalt 5% ja 7% poolt, vt joonis). See kinnitab, et traditsioonilise meedia roll eesotsas vana hea televisiooniga pole veel kuhugi kadunud.

Brändid otsivad samas aktiivselt uudseid võimalusi ja puutepunkte, kuidas tarbijaid tähendusrikkamalt kõnetada. Havasi üleilmne Prosumer uuring heitis valgust meelelahutuse kasvavale rollile meie igapäevaelus. Selle põhjal väitis lausa kolm neljast eestimaalasest, et meelelahutus on eluline vajadus. Inimesed sooviks meelelahutuse elemente põimida töökohtadesse, koolidesse, tervishoiuasutustesse ja mujalegi. Samas selgub, et suur osa eriti nn lumehelbekeste põlvkonnast on surve all, panustamaks meelelahutuskultuuri ise läbi sotsiaalmeedia sisu loomise, kajastades seal oma põnevat elustiili. Lausa 40% eestimaalastest väärtustab vaid sellist meelelahutust, millest ta saab hiljem ka rääkida.