Valmis juhend turundusteenuste riigihangete paremaks korraldamiseks

Turundajate Liidu tegevjuht Anniken Haldna tunneb juhendi valmimise üle suurt heameelt.

„Ma ei tea, kas julgen öelda, et ühe juhendi valmimine on unistuse täitumine, aga selge on see, et tegemist on ühe oodatuima dokumendiga, mille TULI ja selle liikmed koostanud on,“ rõõmustab Haldna. „Lõpuks on meil stardipunkt, et meie sektor ja riik saaks hangete kontekstis paremini toimida. Loodame väga, et hanked ning see juhend käivad edaspidi koos nagu sukk ja saabas – lahutamatult! Et iga suure riigihanke taustal on juhend, mis annab soovitusi, kuidas teha parimat võimalikku hanget. Kutsume üles kõiki hangetel osalevaid TULI liikmeid juhendit hankijatega jagama. Ühiselt saame sõna levima.“

Tanki tegevjuhi Marge Kari sõnul on juhendi eesmärk parandada turundushangete kvaliteeti, ühtlustada hankijate taset ja juhtida tähelepanu valdkonna parimatele praktikatele.

„Alustame üsna algusest ning püüame hankijatele selgitada erinevate turundusteenuste eripärasid ja sisu,“ ütleb ta. „Nii nad mõistavad paremini, millistelt agentuuridelt milliseid teenuseid hankida ning milliseid teenuseid on mõistlik koos hankida, et turundustegevusi efektiivsemalt ja eesmärgipärasemalt ellu viia.

Jagame hankijatele turundusalast sõnavara, et räägiksime ühes keeles ning hankedokumentides oleks vähem terminoloogiaga seotud arusaamatusi. Juhend annab praktilisi näpunäiteid, mida turundusteenuse hankimisel hinnata, mis on oluline kvalifitseerumisel ning kuidas vähendada bürokraatiat nii pakkumiste koostamisel kui ka hindamisel. Valdkond on ulatanud abikäe ning andnud soovitusi ja mõtteid, kuidas olla parem tellija ning säästa aega, raha ja teha oma igapäevatöö lihtsamaks ja efektiivsemaks.“

TEGOS-e vandeadvokaat Erki Fels lisab, et ta aitas tõlkida riigihangete õiguse spetsiifikat pakkujatele, kes pole juristid.

„Tahtsime, et juhend kajastaks parimaid praktikaid, kuid ei oleks ebaproportsionaalselt pakkujate poole kaldu,“ ütleb ta. „Igasuguste parimate praktikate ja näidislepingute koostamisel on oluline, et see arvestaks mõlema poolega: pakkuja ja hankijaga. Vastasel korral ei võta hankijad seda juhendit tõsiselt. Minu roll oli ka hinnata, et kas see, mida pakkujad peavad parimaks praktikaks, on ikka riigihangeteseaduse ja EL direktiivide kohaselt okei. Samas kohe avakoosolekul leppisime kokku, et head ja halvad näited korjab riigihangete registrist ja oma isiklikust kogemusest kokku just ärivaldkond, mitte jurist. Me ei tahtnud leiutada jalgratast. Oleme parimad praktikad korjanud üles just hangetest, kus turuosalistel on olnud rõõm osaleda.

See oli intensiivne ja pikk protsess, mille käigus tuli korduvalt uuesti lahti mõtestada, kuidas turundushangete teenuste hankimisest üleüldse rääkida. Esiteks juba terminid ja tähendused – et kas meil on „agentuurid“ või „pakkujad“, tehniline kirjeldus või briif. Sõnad loevad. Eriti hankeõiguses, kus sageli vaieldakse tähtede ja komakohtade üle.“

Juhendi valmimisse panustasid Pärtel Vurma (Velvet), Annika Avikson (AD Angels), Rainer Laurits (Meta Advisory), Jan Jõgis-Laats (Hamburg & Partnerid), Olga Peresild (EssenceMediacom Estonia), Kadri Konstantinov (Mediabroker), Martin Rauam (Jolos), Mihkel Lubi (Elamusstuudio), Birgit Vilippus (EIS), Ave Jüriöö (Tervisekassa), Piret Aro ja Nataly Sonk-Bahharev (RIA) ning Evelin Karindi-Kask (RTK)

Lõpetuseks: juhend on mõeldud toeks riigihangetele. Eraettevõtetele, kes korraldavad agentuuride leidmiseks konkursse, on olemas juhend „Kuidas korraldada konkurssi?“