Detsembri alguses Austraalias kehtestatud sotsiaalmeediakeeld alla 16-aastastele on tõstatanud tulise arutelu ka Eestis. Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessori Maria Murumaa-Mengeli ja Telia juristi Laura Laidi hinnangul saavad laste turvalisuse tagamise katte all karistada eelkõige lapsed ning vastutusest jäävad kõrvale tehnoloogiaettevõtted ja lapsevanemad.

- Laura Laid | Maria Murumaa-Mengel
- Foto: Kattri Ann Lindam | Andra Rahe
Meediauurija Maria Murumaa-Mengeli sõnul käsitletakse olemasolevat digikeskkonda kui tehnoloogilist paratamatust. „Öeldakse, et kahju küll, aga nii lihtsalt on. Internet polegi mõeldud lastele ja noortele ning tehnoloogiaettevõtted ei saagi arvestada kõigi ealiste eripärade ja õigustega,“ selgitas ta levinud hoiakut. Tema hinnangul tuleks aga laste digiõiguste ja -turvalisuse kaitsmiseks kehtestada karmimad piirangud just ettevõtetele. „Tehnilised lahendused on loodud inimeste poolt, seega on iga sammu taga teadlik valik ja otsus. Seetõttu peamegi laste – aga tegelikult ka täiskasvanute – digiõiguste kaitsmiseks survestama tehnoloogiaettevõtteid, kelle käes on info vaatest kõige suurem võim.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paljud ettevõtted tegutsevad rütmis, kus otsuseid tuleb teha kiiresti ja tihti mitte kogu pilti nähes. Aega põhjalikeks analüüsideks kipub alati puudu jääma – olgu selleks värske, heakskiitu vajav kampaania, hinnastuse korrigeerimine või uue toote lansseerimine. Nii jääbki sageli otsuse aluseks varasem kogemus ja sisetunne. Siin saab aga appi tulla Norstat Express – lahendus, mis aitab ettevõtetel saada usaldusväärset tarbijatagasisidet tundide, mitte nädalatega.