„Mürarikkas ja killustunud meediaruumis pelgalt nähtavusest enam ei piisa. Täna ei loe see, kas sind nähakse – loeb see, kas sind märgatakse,“ kirjutab Ailar Jüriado arvamuskonkursile
Tark Turundus saadetud loos.
Ailar Jüriado avaldab arvamust, et tänapäeva turunduses on tähelepanu kõige olulisem valuuta. Pelgalt nähtavusest ei piisa, brändid peavad võitma kvaliteetset ja aktiivset tähelepanu, et saavutada mõju ja kasvu. Jüriado rõhutab, et strateegia peaks olema julge ja eristuv, mitte pelgalt plaan. Edu saavutamiseks tuleb mõista iga meediakanali tegelikku tähelepanu potentsiaali, mitte keskenduda ainult odavale katvusele või klikkidele. Pidevus ja eristuvad elemendid aitavad brändil meelde jääda. Oluline on luua ideid, mis elavad kauem kui üks kampaania, seeläbi kasvatades brändi usaldust ja mõju.

- „Kas mõõdame turunduses seda, mis tegelikult loeb või hoopis seda, mida on mugavam mõõta?“ küsib Havas Media juht Ailar Jüriado.
- Foto: Erakogu
Tähelepanu ei ole lihtsalt üks mõõdik teiste seas, vaid kogu strateegia keskpunkt. Kui bränd ei suuda võita tähelepanu, siis ei teki ka mõju, ja ilma mõjuta ei juhtu mitte midagi, ükskõik kui suur on eelarve või kui nutikas on kampaania.
Tähelepanu pole mustvalge
Sageli räägitakse tähelepanust kui millestki, mis eksisteerib või mitte. Tegelikult on see palju mitmekihilisem. On passiivne tähelepanu, kus sind nähakse, aga sinusse ei süveneta. Ja on aktiivne tähelepanu – sind kuulatakse, sinuga suhestutakse, sinule reageeritakse. Mõlemal on oma roll, kuid väiksemad brändid vajavad rohkem aktiivset tähelepanu, et üldse valikusse jõuda. Suuremad brändid saavad kasu ka passiivsest kokkupuutest, kuid see ei tähenda, et nad võiksid tähelepanu kvaliteedi unustada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reklaam ilma tähelepanuta on nagu kõne tühjas saalis: sõnum võib olla geniaalne, aga ei jõua kohale.
Tähelepanu strateegia keskmes
Tänane strateegia ei saa piirduda lihtsalt „õige sõnum õigesse kanalisse“ lähenemisega. Küsimus on selles, kuidas üldse kellegi tähelepanu võita. Me ei konkureeri ainult oma kategoorias, me võistleme iga teise brändi, sisulooja ja uudisega, mis samal ajal tähelepanu nõuab.
Tähelepanu kvaliteet loeb rohkem kui kvantiteet. Pole mõtet osta odavat katvust, kui see ei vii eesmärgini. Seetõttu soovitan mõelda, kas odav hind on alati kõige olulisem või hoopis peaks mõtestama ja analüüsima, mida tegelikult ostetakse? Tõhusam on investeerida kanalitesse ja lahendustesse, mis loovad päris kontakti, mitte lihtsalt „vaatamisi“.
Julgen arvata, et tähelepanu on ärikasvu lähtepunkt, sest mida rohkem võidetakse kvaliteetset tähelepanu, seda kiiremini kasvavad brändieelistus, konversioon ja ka turuosa.
Strateegia vajab julgust, mitte ainult raamistikku
Brändide suurim oht on muutuda keskpäraseks – liiga turvaliseks, liiga etteaimatavaks. Strateegia ei tohiks olla lihtsalt plaan, vaid julgus eristuda. Brändid, kes suudavad leida kohti, kus teised ei tegutse, ja teha vähem, aga mõjuvamalt, saavutavad rohkem. Edu ei seisne üksnes selles, et saada „oma osa“ turust, vaid et võita rohkem tähelepanu, kui esmapilgul tundub võimalik. Selle eelduseks on tugev ja järjepidev bränd, mitte lihtsalt järgmine kampaania.
Mõtesta iga kanali tegelik potentsiaal
Hetkel kuum
„Järgmine samm on börsile minna“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oleme kuulnud väidet, et teles toimib reklaam ühtmoodi ja sotsiaalmeedias teisiti. Ometi kipume meediakanaleid käsitlema ühtselt. Instagrami, TikToki, Facebooki või LinkedIni tarbitakse väga erineval viisil, sama kehtib ka välimeedia, trükireklaami ja raadioreklaami puhul. Oluline on mõista, kuidas saavutada igas kanalis reaalne tähelepanu ning arvestada selle keskkonna eripäradega. Üks formaat ei tööta igal pool ja ei peagi töötama.
Mida peaks turunduses rohkem väärtustama?
Turunduspraktikas võiks rohkem tähelepanu pöörata sellele, kas kampaaniad päriselt jõuavad inimesteni – mitte ainult numbrites, vaid ka mälus ja mõjus. Pelgalt hinna või klikkide optimeerimine ei taga edu, kui sõnum ei ärata tähelepanu ega loo sidet.
Kas me mõõdame turunduses seda, mis tegelikult loeb või hoopis seda, mida on mugavam mõõta? Digiturundus on siin heaks näiteks: kui ROAS on 1000%, siis esineb ikka olukordi, kus brändi kogumüük langeb. Samas on digiturunduse seisukohalt kõik õigesti tehtud. Sellegipoolest tasub korraks mõelda, kas tulemusi analüüsiti ikka korrektselt või oleks investeeritud raha mõjusam mujal, kus selle mõju brändile ja ärile oleks tervikuna suurem.
Usun sellesse, et brändid, kes suudavad luua ideid, mis elavad kauem kui üks kampaania, loovad ka tugevamat usaldust. Järjepidevus ei tähenda igavust – vastupidi, see annab võimaluse olla äratuntav ja samas pidevalt värske. Emotsioon ja eristuvad brändielemendid aitavad meelde jääda passiivse tähelepanu puhul ning kasvatavad ka brändi mõju ajas.
Lõpetuseks toon ühe lihtsa näite: kui sinu brändi aastane turunduseelarve on 35 000 eurot ja kogu sinu kategooria eelarve 350 000 eurot, siis võib tunduda, et oled turul kenasti esindatud. Kui arvestada, et Eesti reklaamituru kogumaht jääb suurusjärku 200 miljonit eurot, moodustab sinu brändi osa sellest vaid umbes 0,02%. See tähendab, et sinu brändi tähelepanu ei sõltu ainult sellest, kui palju sa kulutad võrreldes konkurentidega, vaid sa võitled tähelepanu nimel kõigi reklaamijatega.
Turunduses ei võida enam see, kes karjub kõige valjemini, vaid see, kes suudab kõige paremini kuulaja tähelepanu võita ja seda ka päriselt ära kasutada.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada.
NB! Tööde vastuvõtmine on selleks aastaks lõppenud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Heily Aavik: tänased kampaaniad on visuaalselt ja loovuselt halvemad kui 20 aastat tagasi