Igale kaubamärgitaotlusele peaks eelnema põhjalik eeltöö
Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat ja patendivolinik Liina Jents selgitab, mida peaks tegema enne kaubamärgi taotluse esitamist, milline on ja ei ole sobiv kaubamärk, ja kelle kohustus on seda eeltööd teha.
Roheline on moes ja ettevõtjad soovivad vähemasti näida keskkonnasõbralikumad. Muidugi kajastub see ka kaubamärkides. Värske kohtupraktika on ettevõtjaile aga hoiatuseks, et liialt lihtsakoeline roheväljend alati kaubamärgina ei toimi.
Kaubamärgimaailmas lööb praegu laineid salatitootja Little Leaf Farms. Nad on nimelt esitanud USA Patendi- ja Kaubamärgiametile taotluse registreerida kaubamärgina salatileht. Firma väidab, et nende üksiku kohevil otstega krussis salatilehe kujutis on nii eriline ja eripärane, et väärib kaubamärgikaitset.
Kaubamärk on ettevõtte identiteedi oluline osa. Selle registreerimine on hädavajalik, et arendada oma brändi ja kontrollida selle kasutamist. Oluline aspekt, mida sageli alahinnatakse, on kaubamärgi seos domeeninimega.
Kaubamärgiringkondades lööb viimastel nädalatel laineid Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) augusti lõpus tehtud otsus keelduda autotootja Porsche helimärgist.
Ettevõtte ürituse korraldamine algab tavaliselt üsna süütult. „Teeks sügisel tiimiga midagi.“ Kõlab hästi. Siis selgub, et inimesi on 87. Juht tahab, et oleks ka sisuline osa. Müügitiim tahab midagi „ägedat“. Keegi mäletab, et kaks aastat tagasi oli üks väga hea bänd. Kolm inimest tulevad Lätist. Üks ei söö gluteeni, teine liha ja kolmanda kohta öeldakse lihtsalt, et „tal on hästi palju teemasid, küsi ise üle“.