Riigikogu liige ja kommunikatsiooniekspert Raimond Kaljulaid pooldab avatud kommunikatsiooni, kuid möönab, et ette on tulnud ka olukordi, kus on soovitanud kommentaaridest hoiduda ning see on osutunud efektiivseks.

- Riigikogu liige ja kommunikatsiooniekspert Raimond Kaljulaid.
- Foto: Krõõt Tarkmeel
Tavapäraselt antakse kriisi sattunud organisatsioonile nõu olla kommunikatsioonis avatud - korraldada pressikonverents, anda selgitusi, vastata küsimustele, tunnistada tehtud vigu ja vabandada. Praktikas aga näeme, et sageli tehakse täpselt vastupidi - selgitusi ja intervjuusid ei anta, küsimustele ei vastata, vigu ei tunnistata. Kumb lähenemine on õige?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Turundusjuhi roll ettevõtte juhtimises sõltub sellest, kas ta suudab oma tegevust põhjendada investeeringu ja tasuvuse keeles. Saates „Password“ arutlevad Initiative’i juht Indrek Soom ja Analytical Alley juht Tanel Rebane, miks turundust nähakse endiselt kuluna ning kuidas analüüsipõhine lähenemine aitab selle muuta mõõdetavaks ärifunktsiooniks.