Riigikogu liige ja kommunikatsiooniekspert Raimond Kaljulaid pooldab avatud kommunikatsiooni, kuid möönab, et ette on tulnud ka olukordi, kus on soovitanud kommentaaridest hoiduda ning see on osutunud efektiivseks.

- Riigikogu liige ja kommunikatsiooniekspert Raimond Kaljulaid.
- Foto: Krõõt Tarkmeel
Tavapäraselt antakse kriisi sattunud organisatsioonile nõu olla kommunikatsioonis avatud - korraldada pressikonverents, anda selgitusi, vastata küsimustele, tunnistada tehtud vigu ja vabandada. Praktikas aga näeme, et sageli tehakse täpselt vastupidi - selgitusi ja intervjuusid ei anta, küsimustele ei vastata, vigu ei tunnistata. Kumb lähenemine on õige?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paljud ettevõtted tegutsevad rütmis, kus otsuseid tuleb teha kiiresti ja tihti mitte kogu pilti nähes. Aega põhjalikeks analüüsideks kipub alati puudu jääma – olgu selleks värske, heakskiitu vajav kampaania, hinnastuse korrigeerimine või uue toote lansseerimine. Nii jääbki sageli otsuse aluseks varasem kogemus ja sisetunne. Siin saab aga appi tulla Norstat Express – lahendus, mis aitab ettevõtetel saada usaldusväärset tarbijatagasisidet tundide, mitte nädalatega.