UURING: Kolmandik eestlastest tajub avalikku arutelu vaenuliku ja heidutavana

Survet toimetulekule tunneb Eestis keskmiselt 46% elanikkonnast. Mitmes maakonnas on enam kui kolmandik inimestest olnud sunnitud aasta jooksul korduvalt kasutama toimetulekuks ka sääste, selgus SEB tarbijauuringust.

Digiajastu poliitikas ei ole küsimus enam ainult selles, milline on sinu poliitiline programm, vaid hoopis selles, kes sa oled inimesena ja kuidas sa oma lugu räägid, sõnab persoonibrändi ekspert Olesija Saue.

„Me üritame iga hinna eest olla uuenduslikud, samal ajal kui inimene teisel pool ekraani tahab lihtsalt aru saada, miks sa temaga üldse räägid,“ kirjutab Ele Puidet arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.

Kurja juureks on 10. oktoobril Eestiski kehtima hakanud poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise määrus, mis kohustab valimisreklaame eraldi tähistama ja lisama neile juurde info, mis selgitaks, kuidas kampaaniat on rahastatud.

Ettevõtte ürituse korraldamine algab tavaliselt üsna süütult. „Teeks sügisel tiimiga midagi.“ Kõlab hästi. Siis selgub, et inimesi on 87. Juht tahab, et oleks ka sisuline osa. Müügitiim tahab midagi „ägedat“. Keegi mäletab, et kaks aastat tagasi oli üks väga hea bänd. Kolm inimest tulevad Lätist. Üks ei söö gluteeni, teine liha ja kolmanda kohta öeldakse lihtsalt, et „tal on hästi palju teemasid, küsi ise üle“.