Eestlane elab kauem, kuid üha haigemalt

„Noor inimene on kirjutanud mõtlema, naerma ja vihastama paneva essee. Küsin: „Kuidas inimesed Euroopa Liitu suhtuvad?“ – „Noored suhtuvad hästi, aga vanainimesed mitte.“ Miks nii? „Noored saavad aru, aga vanainimestega peab kaks korda rääkima,“ arvab noormees. Küsin: „Kes need vanainimesed on?“ 35. Õppetund minule. Sisseastujad kannavad kaasas kodus kasvanud väärtusi ja meediast korjatud kuvandeid,“ kirjutab Aune Past arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.

Keskmine eluiga on saja aastaga kahekordistunud ja järgmine põlvkond võib elada saja-aastaseks. See ei ole enam ulme, vaid uus reaalsus, mis paneb proovile senised arusaamad haridusest, tööst, pensionist ja vananemisest.

Kuigi kinnisvara on endiselt eestlaste peamine investeerimiseelistus, on nooremate põlvkondade seas selgelt tugev huvi enesearengusse investeerimise vastu, näitab Norstati poolt Citadele tellimusel läbi viidud uuring.

Statistikaameti andmetel elab Eestis 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 1 369 995 inimest. Eelmisel aastal sündis 9690 inimest ja suri 15 756.

Ettevõtte ürituse korraldamine algab tavaliselt üsna süütult. „Teeks sügisel tiimiga midagi.“ Kõlab hästi. Siis selgub, et inimesi on 87. Juht tahab, et oleks ka sisuline osa. Müügitiim tahab midagi „ägedat“. Keegi mäletab, et kaks aastat tagasi oli üks väga hea bänd. Kolm inimest tulevad Lätist. Üks ei söö gluteeni, teine liha ja kolmanda kohta öeldakse lihtsalt, et „tal on hästi palju teemasid, küsi ise üle“.