Idee, visuaalne kontseptsioon ja kujundus ei ole kõrvalsaadused. Nende loomine vajab aega, oskust, ettevalmistust, vaimset pingutust ja sageli ka meeskonnatööd. Kui valmislahendusi nõutakse enne tasu, ei ole see enam professionaalsuse hindamine. See on töö tellimine ilma vastutuseta maksta.
Kuidas teevad seda teised riigid?
Tegemist ei ole Eesti-spetsiifilise probleemiga, vaid teadliku valikuga: kas riik väärtustab loomevaldkonda või kasutab ära? Teemat on põhjalikult käsitlenud International Council of Design (ICoD), mille liikmeteks on ka Skandinaavia disainiorganisatsioonid. ICoD on rõhutanud, et kui disainer osaleb konkursil, kus nõutakse valmislahendust tasuta, on see ebaeetiline. Põhjamaades ei peeta normaalseks, et riik või ettevõte hangib loovtööd „proovimise“ sildi all tasuta. Siin ei ole tegemist küsimusega „kas leidub disainer, kes seda teeb“, vaid „kas me kaitseme ametiala ja professionaali väärikust“. Eesti riik toob oma teistes poliitikates tihti eeskujuks Põhjamaid ja soovib saavutada sarnast ühiskondlikku taset. Sama ambitsioon võiks laieneda ka loomevaldkonnale.
Miks see on oluline ka Eestis?
Kui riik ise ei pea loovtöö eest tasumist vajalikuks, miks peaks seda tegema eraettevõte? Tasustamata „proovitöö“ annab sõnumi, et loominguline töö pole päris töö, vaid midagi, mida võib proovida, testida ja kõrvale heita. Ent iga proovitöö taga on inimene. Tema aeg, tema oskused ja tema kogemused on reaalsed. Need on sama reaalsed kui programmeerija tunnid, juristi nõustamine või arhitekti eskiis.
Loovtöö ei ole hobi, mida tehakse kohvilaua taga inspiratsiooni oodates. See on kutseala, mis nõuab professionaalset ettevalmistust, tehnilisi oskusi, strateegilist mõtlemist ja vastutust. Kui selle eest ei maksta, jääb mulje, et tegemist pole teenusega, vaid lahkelt pakutava lisaväärtusega.
Millised võiksid olla lahendused?
- Kui ideekavand on hankes vältimatu, peab see olema tasustatud.
- Kui eesmärk on hinnata professionaalsust, piisab portfooliost ja referentsidest.
- Kui riik soovib olla eeskujulik tellija, peab ta korrastama oma hankepoliitika, võttes eeskujuks Põhjamaad
Samal teemal on kirjutatud varemgi, näiteks 2020. aastal avaldatud Dan Mikkini artikkel „Tasuta töö küsimine ettevõttelt ei ole okei“. Ei saa öelda, et pole tehtud jõupingutusi olukorra leevendamiseks. Käesoleval aastal valmis Turundajate Liidu eestvedamisel juhend „Turundusteenuste riigihangete parimad praktikad“. Juhend aitab tellijatel korraldada paremaid riigihankeid ning see dokument võiks olla iga riigihankija laual. Võibolla peaks korraldama hanke juhendi levitamiseks.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada.
NB! Tööde vastuvõtmine on selleks aastaks lõppenud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

„Eesti turunduse uus hoog saab tulla vaid välisturgudelt“

„Kummutame müüdi, et turundajad ei tegele ainult pastakate tellimise ja story’de tegemisega“

„Meil on palju nutikaid tegijaid, aga tegutseme liialt omaette“

Heily Aavik: tänased kampaaniad on visuaalselt ja loovuselt halvemad kui 20 aastat tagasi