Silver Bohl: Turundust on tehtud küll, aga nüüd on aeg mõelda ka nagu turundaja
„Mille poolest sarnanevad USA premium jalgrattatootja Specialized, Rootsi päritolu mööbligigant IKEA, meie kodumaine urban-mobility täht Bolt või megastaarist muusik Post Malone? Nende kõigi puhul on näha väga head turundusmõtlemist,“ kirjutab Silver Bohl arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Loe AI kokkuvõtet
Silver Bohl rõhutab, et Eesti turundusvaldkonnas on vaja uuenduslikke lähenemisviise ja laiemat turunduslikku mõtlemist, mitte piirduda pelgalt müügikampaaniatega. Ta toob esile, et turundust tuleks käsitleda kui juhtimiskultuuri, mitte ainult tugitööriista. Kuigi Eestis on hõlbustav ettevõtluskeskkond, jääb puudu turundusliku juhtimise läbivast rakendamisest ettevõtetes. Bohl peab vajalikuks turunduse laialdasemat integreerimist haridussüsteemi, et toetada tulevikus rahvusvahelist läbilööki. Ühiskond ja ettevõtted peaksid nägema turunduses rohkemat kui numbrid ja kulud, see on strateegia ja ideede elluviimise tööriist.
Kui me 1990. aastate alguses taastasime oma riigi iseseisvuse, ei osanud keegi täpselt ette kujutada, kuhu Eesti turundus-skeene aastakümnete jooksul välja areneb. Asusime teele ning teadsime, et paljud küsimused tuleb lahendada jooksvalt. Pidime hakkama tegelema nii riigi ülesehitamise kui ka ettevõtlusega, mille edukuses kannab olulist rolli turundus.
Homse päeva turundajad ei saavuta edu üksnes tänaste meetoditega (kui üldse), vaid peavad tooma mängu uuenduslikke lähenemisviise. Meil Eestis tegutsevad selles valdkonnas oma kohalikud spetsialistid, agentuurid ja koolitajad ning nagu sektorile kohanem on turundus tihedalt läbipõimunud tehnoloogiaga. Turunduse iseloomuomaduseks on see, et alati leidub kaardistamata alasid. Hea turundaja näeb suurt pilti ja õpib pidevalt juurde, et säilitada paindlikkus ning liikuda ühiskonna arengutega mitte lihtsalt kaasa, vaid olla neist pigem sammuke ees. Turundus on pigem rohkem mõtlemisviis ja eristuvad ideed, kui müügikampaaniad ja automatiseerimine.
Maailm muutub kiiresti, riikide ja ettevõtete ressursid on erinevad, mistõttu peamine küsimus on: kuhu saaksime Eestis ise kõige enam panustada?
Meie tänane lähtepunkt on tegelikult hea. Kus mujal maailmas leidub riik, kus saab mõelda ja olla nii vabalt ja mille viimase aja identiteeti on kujundanud ettevõtlik suhtumine ning uuendusmeelsus? Peamine vajakajäämine peitub aga selles, et meie ettevõtted ja organisatsioonid (on erandeid) pole tegelikult kunagi läbivalt üle võtnud mõtlemist, et turundus on juhtimisfilosoofia ning seda peetakse tihtilugu pelgalt tugifunktsiooniks, mis on juba eos vale lähenemine.
Selle juured peituvad tegelikult sügavamal. Üks olulistest mõjuritest on see, et ühiskonnas, mille varjatud liikumapanev jõud on just nimelt müük ja turundus, tehakse jõupingutusi nende tegeliku rolli varjamiseks ja see võib väljenduda mitmel kujul.
Näiteks ainult numbreid jälgida on lihtne. Mitu tellimust, reaktsiooni või infopäringut on kampaania ettevõttele toonud? Palju me pidime investeerima ühe kliendi paradale toomiseks? Või siis äkki teha asju hoopis kõhutunde pealt ja loota, et ehk kukub hästi välja. Väga harva aga küsitakse seda kõige olulisemat küsimust, et mis on meie ettevõtmise tegelik potentsiaal ja kuidas seda saavutada läbi turundusliku mõtlemise?
ETV sarjas „Muusikast Mihkel Rauaga“ uuriti muusikavideote tootmise kohta. Osad artistid olid veendumusel, et muusikavideod kuuluvad ajaloo prügikasti ning nende tootmiseks tehtav kulu ei õigusta ennast. Samas leidus ka artiste, kelle puhul oli see justkui kunstivorm iseenesest ning nad peavad seda tegema. Utreeritult saab selle turunduse arutellu üle kanda. Kui „muusikavideo“ aitab kujundada ühe ettevõtte brändi pikemas vaates, siis kas selle tootmiskulu tuleks mõõta antud ajahetkes või pigem vaadata seda olulise osana suuremast tervikust?
Turundus ei ole osakond, vaid mõtteviis
Ütlus „me oleme kõik oma elus peaosalised“ üldjuhul kehtib. Lihtne on lasta tekkida valdkondade silostumist, kus finantsosakond, müük, tootmine ja turundus näevad asju oma mätta otsast. Kuhugi maani ongi see ju normaalne, aga läbivalt ei peaks see tegelikult nii olema.
Meil on sageli olemas väärtus-, kvaliteedi- või kliendipoliitika, mis aitavad töötajatel millegi järgi joonduda. Küll aga oleks täiendav samm edasi leppida kokku, et kõik mis me teeme alates tootmisest kuni klienditeeninduseni ongi ju turundus. See on üks tervik. Taoline kokkulepe kindlustaks, et arengut soodustavad ettevõtmised ei lange keerulisematel majanduse perioodidel vaeslapse rolli ning korrektuure tehakse pelgalt taktikate, mitte mõtlemise tasandil.
Turundus ei tohiks olla ainult turundajate pärusmaa, vaid juhtimiskultuur, mis oma klassikalises mõttes seda ju taotlebki.
Hetkel kuum
Selleks, et ühiskonnas turunduse rolli tõsta, tuleks esmalt hakata sellest rääkima natuke teistmoodi ning tutvustada turundusliku mõtlemise laiemat vaatenurka. Täna on robootika (ja peagi droonindus) juba paljude Eesti põhikoolide valikainete hulgas. Kui palju põhikooli- või gümnaasiumitaseme turunduse valikaineid me aga praegu õppekavades kohtame?
- Turundus on juhtimiskultuur, mitte pelgalt turundajate pärusmaa
- Eesti haridussüsteem võiks koolitada rohkem turundusteadmistega inimesi
- Turunduslik mõtlemine annab meile kindluse ja suunataju maailmas, mis muutub tehnoloogia mõjul üha kiiremini ja ettearvamatumalt
Isegi kui õpid ülikoolis geenitehnoloogiat, ajalugu või sporditeaduseid, oleks turunduslik taustteadmine kõigile kasulik. Me võiksime Eesti hariduses astuda julgeid samme, tuua turundusliku mõtlemise eri haridusastmetesse ning nautida tulevikus selle vilju.
Mida rohkem ettevõtteid, organisatsioone ja inimgruppe näeb turunduslikus mõtlemises abimeest ja oma töö juhtimise vahendit, seda paremini suudame me rahvusvaheliselt läbi lüüa.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada.
NB! Tööde vastuvõtmine on selleks aastaks lõppenud.
Kaaskorraldajad:
Seotud lood
„Eesti turunduse uus hoog saab tulla vaid välisturgudelt“
„Kummutame müüdi, et turundajad ei tegele ainult pastakate tellimise ja story’de tegemisega“
„Meil on palju nutikaid tegijaid, aga tegutseme liialt omaette“
Heily Aavik: tänased kampaaniad on visuaalselt ja loovuselt halvemad kui 20 aastat tagasi
Enimloetud
1
4
5
Viimased uudised
Pangad kaotavad tudengite silmis populaarsust
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Best Marketing esilehele