Anniki Leppik: Loovlahendusi ei peaks ostma nagu kruvisid ehituspoest
„Näen selles suurt väärtuskonflikti, et välisturgudel positsioneerime end nutika digiriigina ja ootame ekspordilt kõrget lisandväärtust, ent kodus surume loovsektori ettevõtjad võistlema vähempakkumise põhimõttel,“ kirjutab Anniki Leppik arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Loe AI kokkuvõtet
Anniki Leppik kritiseerib loovlahenduste hankimist Eestis, kus need ostetakse odavaima hinna alusel nagu standardkaubad, olles vastuolus riigi positsioneerimisega kui nutika digiriigina. Leppik selgitab, et riigihanked loovsektoris ei toimi läbipaistvalt ja tihti domineerib usaldamatus osapoolte vahel. Ta toob esile ka rahvusvahelised näited, kus loovhanketele lähenetakse strateegiliste investeeringutena, kaaludes kvaliteedi ja innovaatilisuse mõju. Eestis tuleb parema süsteemi loomiseks õppida teiste riikide edulugudest ja julgemalt kasutada olemasolevaid juriidilisi võimalusi kvaliteedi tähtsustamiseks.
Selline lähenemine sobib standardiseeritud kaupade soetamiseks, ent loovlahendusi ei peaks ostma nagu kruvisid ehituspoest – odavaima võimaliku hinnaga.
Olen aja jooksul riigihanke protsessis istunud mõlemal pool lauda, nii turundus- ja kommunikatsiooniteenuse hankija kui pakkujana, seetõttu julgengi täie veendumusega öelda, et loomingulistes valdkondades see lahendus lihtsalt ei toimi. Ideoloogiliselt avatud konkurentsi ja läbipaistvust propageeriv riigihangete süsteem ei ole ei avatud ega läbipaistev ning osapoolte vahel valitseb tihtilugu umbusk, milles hankija ei usalda pakkujat ega pakkuja hankijat.
Milles see usaldamatus seisneb? Hankija kardab, et saab avatud menetlusega endale partneri, kellega koostöö ei toimi nii nagu soovitud ning pakkujad on juba ammu harjunud hankedokumente lugema teatava skepsisega selles osas, kas konkurss on päriselt aus. Tõsta käsi, kui sa ei tea kedagi, kes oleks hankemenetluses sõbra heaks konkureeriva kallima hinnapakkumise teinud. Olen kindel, et siin jäävad käed laua alla peitu.
Konkurents kasvatab kvaliteeti
Hinna järgi on väga lihtne osta kaupa, mis on olenemata müüjast alati ühesugune. Loovlahendused seevastu ei ole kunagi standardsed ja hankija jaoks on konkreetse projekti eripärasid arvestava hindamismetoodika loomine väga keeruline. Isegi kui me suudame loovusele mingi metoodika raamides anda lõpuks numbriliselt pingeritta pandava väärtuse, on tulemus siiski suuresti subjektiivne ning vastavalt hankija eelistustele mõjutatav.
Nagu on läbi kvalifitseerimistingimuste mõjutatav seegi, kes konkreetsel hankel üldse osaleda saab. Tihti on lävend nii kõrge või rangelt piiritletud, et riiklike tellimuste täitmine jääb kitsa ringi ettevõtjate privileegiks. Majanduslikult soodsaima pakkumisega otsitakse küll parimat hinna ja kvaliteedi suhet, kuid kuna seadusest tulenevad nõuded on üsna laialt ja loominguliselt tõlgendatavad, jääb selle tegelik potentsiaal avatud konkurentsi soodustamisel suuresti rakendamata. Kvaliteedihüpe aga teatavasti armastab vabadust.
Hiljuti ühte hankepakkumist kokku pannes ja koostööpartneritelt nende töölõigu tasusoovi küsides sain mitu tänavat, ent võimalusest keelduvat vastust – aitäh, et mind meeles pidasid, aga kuna tegu on riigihankega, siis ma selle projektiga ei ühine. Miks? Sest siin saetakse iga sent pooleks ja õiglase töötasuga pole võimalik võitma minna. Madala hinna domineerimine riigihangetes lisab aga usaldamatusele ja subjektiivsusele ka turgu moonutava efekti ja kandub vähemalt osaliselt üle ka erasektorisse.
Minu jaoks peitub siin vastuolu – kuidas saame oodata, et turundus, reklaam ja kommunikatsioon aitaksid kasvatada meie ettevõtete ekspordipotentsiaali või kujuneksid ise eksportivaks sektoriks, kui riiklikult ostame loovlahendusi endiselt peamiselt hinna järgi.
Strateegiline investeering
Mujal maailmas on avalik sektor hakanud loovhankeid käsitlema strateegilise investeeringuna. Näiteks Suurbritannia on seadnud eesmärgi, et vähemalt 33% avaliku sektori hangetest jõuaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõteteni. Selle saavutamiseks on hankeid teadlikult jaotatud väiksemateks osadeks, vähendatud bürokraatiat ning lihtsustatud kvalifikatsiooninõudeid, et ka uued ja väiksemad tegijad saaksid osaleda. Lisaks hinnatakse pakkumuste juures üha enam mitte maksumust vaid mõju, innovaatilisust ja strateegilist sobivust.
Jaapan on astunud sammu veel edasi, muutes avaliku sektori hanked läbi kaasaegse digituru paindlikuks ja kiireks. Spetsiaalsel digitaalsel turul osalisteks teenusepakkujad, kelle pädevus on eelnevalt hinnatud ning ametkonnad, kes saavad nende hulgast valida sobiva partneri ilma pika ja jäiga pakkumisprotsessita. Mudel on vähendanud bürokraatiat, avanud turu väikestele ja alustavatele ettevõtetele ning võimaldanud riigil reageerida kiiremini projektidele, kus ajafaktor on kriitiline.
Hetkel kuum
Soomes ja teistes Põhjamaades on hankepraktikas laialt kasutusel elutsükli kulu – põhimõte, mis tähendab, et otsuseid ei tehta ainult madalaima hinna vaid toote või teenuse kogu eluea kulukuse alusel. See lähenemine vähendab odava, kuid ebaefektiivse lahenduse valimise riski. Nagu Soome rahandusministeerium oma juhistes rõhutab, on odavaim pakkumine sageli vaid näiliselt soodne – tegelikud kulud avalduvad alles hiljem kvaliteedilanguse, ajakulu ja mainekahjuna.
Juriidiline raamistik on meil olemas, sest majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõte võimaldab juba täna seada fookuse kvaliteedile, kuid selle potentsiaali tuleb hakata ka päriselt rakendama ning seda võimalust julgemalt ning struktureeritumalt kasutama. Alustaksime õppimisest, millised lahendused on end teiste juures juba õigustanud.
Arvamuskonkursi kaaskorraldaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA aitab Eesti ettevõtetel kasvada rahvusvahelistel turgudel, pakkudes strateegilist nõustamist, turu-uuringuid, rahastust ja tuge uute koostööpartnerite leidmisel. Uuri rohkem siit.
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada.
NB! Tööde vastuvõtmine on selleks aastaks lõppenud.
Kaaskorraldajad:
Seotud lood
„Eesti turunduse uus hoog saab tulla vaid välisturgudelt“
„Kummutame müüdi, et turundajad ei tegele ainult pastakate tellimise ja story’de tegemisega“
„Meil on palju nutikaid tegijaid, aga tegutseme liialt omaette“
Heily Aavik: tänased kampaaniad on visuaalselt ja loovuselt halvemad kui 20 aastat tagasi
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Pangad kaotavad tudengite silmis populaarsust
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Best Marketing esilehele