Helery Tasane: Loovtööstuse killustatus ja koostöövõimalused

„8. novembril 2025 teatasid Postimees ja Eesti Päevaleht, et kaitseminister Hanno Pevkur lubas PÖFFi avamisel suunata pool miljonit eurot kaitsetahet kujundavate filmide toetuseks põhjendades, et kultuur on osa julgeolekust. Avaldus tekitas furoori sotsiaalmeedias ja kommentaariumites – osad pidasid seda propagandahõnguliseks, teised sobimatuks rahakasutuseks ajal, mil eelarve on defitsiidis ja riigikaitse alarahastatud,“ kirjutab Helery Tasane arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.

Helery Tasane

Loe AI kokkuvõtet

Eestis turunduses keskendutakse sageli massidele, ent Kaarel Talvoja soovitab mikroturundust kui tõhusamat lähenemist. Mikroturunduses suunatakse sõnum kitsale ja täpselt määratletud sihtrühmale, kes konkreetset toodet või teenust vajavad. Näiteks võib mikroturundus olla kasulik B2B teenuste ja spetsiifiliste toodete reklaamimisel. Alustada tuleks sihtrühmade vajaduste määratlemisest, väärtuspakkumise kohandamisest ja spetsiaalse sisu loomisest. AI võib aidata rühmade määratlemisel, kuid edukas turundus nõuab siiski head kirjutamisoskust. Täpse sõnumi loomine väikeste eelarvetega võib olla tõhusam kui laiad kampaaniad suurele publikule.

„Loomesektor ei ole üksnes ühiskondlik pehme väärtus, vaid valdkond, mis ühendab tehnoloogia ja taju,“ märgib TalTechi järeldoktor-teadur Helery Tasane.

„Loomesektor ei ole üksnes ühiskondlik pehme väärtus, vaid valdkond, mis ühendab tehnoloogia ja taju,“ märgib TalTechi järeldoktor-teadur Helery Tasane.
Foto: Tanel Meos

Ent loovtööstusel on julgeolekuga sügavam seos kui esmalt paistab. Euroopa Komisjoni järgi on loomesektor majandusharu, mis tugineb loovuslikele oskustele ja kultuurilise väljenduse muutmisele majanduslikuks väärtuseks. Sellesse kuuluvad mängud, reklaam, audiovisuaal, arhitektuur, kirjastamine, etendus- ja kujutavad kunstid, kultuuripärand, muusika ja disain. Valdav osa neist valdkondadest on tehnoloogia- või teadmistemahukad, omades olulist mõju innovatsioonile ja tehnoloogilisele arengule.

Kuidas? Näiteks alates lavavalgustusest teatris, kõrgetasemelisest optikast filmitööstuses, helitehnoloogiast muusikas kuni mahukate graafiliste ja simulatiivsete võimekusteni arhitektuuris või mängude- ja eriefektide loomel. Kuid loovtööstuse roll tehnoloogilises arengus ei seisne ainult tehnoloogilise nõudluse tekitamises- vaid tehnoloogia kujundamisel mõjutades käitumist ja emotsioone. Viimane on oskus, mida tänapäeva simuleeritud keskkonnad järjest enam vajavad.

Propagandast radikaalsete uustehnoloogiateni

Heaks näiteks on Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi ja Hollywoodi koostöö, mis sai alguse juba 1920. aastatel. Algselt oli koostöö eesmärk abistada filmitööstust sõjaväelise nõustamisega ja kaitsetehnika andmisel filmidesse, et taaslavastada I ja II maailmasõja sündmusi, et strateegiliselt suunata relvajõudude kuvandit ja narratiivi. Tuntumad näited sellest ajast on näiteks Air Force (1943) ning The Green Berets (1968), hiljem Top Gun: Maverick (2022) – kõik Kaitseministeeriumilt heakskiidu saanud ja osaliselt koostöös toodetud.

90. lõpul andis see koostöö tõuke aga Institute for Creative Technologies (ICT) loomiseks Lõuna-California Ülikooli juures. Tegemist on asutusega, mille algne 45 miljoni dollari suurune rahastus on kasvanud 2024. aastaks kuni 362,5 miljonini. Eesmärk on töötada välja virtuaalseid õppelahendusi, lahinguvälja simulatsioone ja psühholoogilise toe keskkondi, kus loovtöötajatel, nagu stsenaristidel, kunstnikel, näitlejatel ja mängudisaineritel on keskne roll loomaks emotsionaalselt mõjusaid stsenaariume, mis ei ole lihtsalt realistlikud, vaid ka elulised.

Ühendriigid pole ainukene loovsektori rakendaja kaitsetööstuses

Sarnaseid interdistsiplinaarseid vorme on tekkimas ka mujal. Näiteks Saksamaa Fraunhoferi FKIE instituut tegeleb tehisintellekti ja muude meetodite abil sõjatehnoloogiate arendamisega hübriidohtude vastu. Ühe väljakutsena tegeletakse tehisintellekti lahenduse arendamisega valeinformatsiooni tuvastamiseks, kus on keskne roll ka kommunikatsioonitehnoloogiatel.

Prantsusmaa kaitsealane innovatsiooniagentuur Direction Générale de l’Armement (DGA) on ametlikult kinnitamata andmetel seevastu teinud koostööd kunstnike ja ulmekirjanikega, et läbi töötada potentsiaalseid sõjastsenaariume. Singapuri kaitseministeeirum MINDEF on aga sõlminud vastastikkuse mõistmise kokkuleppe kohalike kunstiülikoolidega nagu LASALLE College of the Arts ja Nanyang Academy of Fine Arts toetamaks sektorite vahelist integratsiooni ja innovatsiooni.

Kuidas rakendada loovtööstust ja kultuuri, et tagada konkurentsivõime Eestis?

Antud näited illustreerivad, et loomesektor ei ole üksnes ühiskondlik pehme väärtus, vaid valdkond, mis ühendab tehnoloogia ja taju. Erinevad kunstivormid mõjutavad inimeste emotsioone ja otsuseid – olgu selleks kommunikatiivsed sõnumid või kunstidest tulenev emotsionaalne samastumine või vastandumine.

Tehnoloogiliste trendide, nagu inimkeskse tehisintellekti, liitreaalsuse simulatsioonitehnoloogiate, digitaalsete kaksikute ning valeinformatsiooni tuvastamise ja tõkestamise süsteemide areng viib meid mehhaanilisest tarkvarast inimkäitumist ja -tajusid simuleerivate intelligentsete süsteemideni. Erinevatel allikatel ulatub selliste tehnoloogiate turumaht 2030. aastaks miljardite kuni ligi sadade miljardite dollariteni.

Sellised tehnoloogiad eeldavad aga loovtööstuste ühe nutikamat rakendamist, et ühendada inimlikku loovust, kultuurilisi eripärasid ja tehnoloogilise innovatsiooni. Selleks, et see võimalik oleks, tuleb aga mõista kultuuri ja loovsektorite olemust ja rolli majanduses enamalt, kui lihtsalt hea tunde ja pehmete väärtuste edasikandmises.

ALLIKAD:

Eesti Päevaleht (08. november 2025). Kultuur on osa julgeolekust. Minister Pevkur lubas kaitsetahet kujundavatele filmidele pool miljonit.
Postimees (08. november 2025). PALJU RAHA! Kaitseminister lubas kaitsetahte nimel hakata Eesti filmikunsti toetama.
Euroopa Komisjon (2024). Unleashing the Potential of the Cultural and Creative Industries.
Kantar Emor (2025). Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus.
Eurostat (2025). High-tech industry and knowledge-intensive services (htec).
OECD (2022). Boosting innovation and productivity through cultural and creative sectors.
Kaempf, S. (2019). ‘A relationship of mutual exploitation’: the evolving ties between the Pentagon, Hollywood, and the commercial gaming sector. Social Identities, 25(4), 542-558.
U.S. Department of War (2025). How & Why DOD Works With Hollywood.
University of Southern California (2025). Institute for Creative Technologies: Experience the Future.
Monsthly Review (2025). UARCs: The American Universities that Produce Warfighters.
University of Southern Clifornia (2024). USC Institute for Creative Technologies Receives New 5 Year. Contract From U.S. Army for $181.3 Million.
Fraunhofer (2019). Software that can automatically detect fake news.
The Brief (2021). French Military Uses Sci-Fi Authors and Artists to Prepare for Future Threats.
BBC (2019). French sci-fi team called on to predict future threats.
Euronews (2021). French army 'turns to science fiction writers to imagine future threats'.
A Singapore Government Agency (2025). Academic-Cultural Leadership Colloquium.

Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, PHD, Duo Media ja EISi ekspordiosakonna arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada.

Helery Tasane: Loovtööstuse killustatus ja koostöövõimalused

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga