„Kuidas väärtustada pikaajalise mõjuga tööd nii, et missioonitundega turundajal mõõt täis ei saaks?“ küsib Mirjam Teiss arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Mirjam Teiss kirjutab, et turunduse väärtust hinnatakse liiga sageli vaid klikkide ja konversioonide järgi, kuigi pikaajaline mõju inimeste hoiakutele ja elukäigule ei pruugi aastate kaupa mõõdetav olla. Erasmus+, Euroopa Solidaarsuskorpus ja YFU näitavad tema sõnul, et suured otsused sünnivad paljude lugude ja mõjutajate koosmõjus. See muudab missioonitundega turundaja töö nähtamatuks ning suurendab motivatsioonikriisi ja läbipõlemise ohtu.
Mirjam Teiss
Foto: Hannes Teiss
Üheksa korda mõõda… klikke, külastatavust, konversioone. Tänapäeva turunduses saame pea iga liigutuse numbritesse ümber panna. Numbrid on mugavad. Nad annavad kindlustunde, et teeme midagi õigesti. Kui tulemused vastavad ootustele, jätkame samal kursil. Kui mitte, muudame sõnumeid ja otsime teisi lahendusi.
Mida teha siis, kui kõige olulisemad tulemused ei tõlgendu numbrites? Mitte andmete vähesuse tõttu, vaid sellepärast, et otsused, mis mõjutavad inimeste hoiakuid, julgust või maailmapilti, ei ilmu ekraanile ei kuude ega isegi aastatega. Meid õpetatakse juhtima seda, mis juhtub järgmise kvartali lõpuks, konverentsidel jagatakse õhinal praktikaid ostuotsuste mõõtmiseks, kuid varju jääb, kuidas mõõta otsuseid, mis tegelikult inimeste ellu pikaaegset mõju loovad.
Ja nii leian ma end viimasel ajal küsimas: millise kampaania tulemus mina ise olen?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suured otsused idanevad pikalt
Suured otsused inimese elus ei sünni ühe kampaania mõjul. Need idanevad pikalt – kogemuste, eeskujude, juhuslike kohtumiste ja väikeste tõugete tulemusena.
Turundan Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse võimalusi ning minu tiimi töö on paluda inimestel oma lugusid jagada. Küsida neilt: “Kuhu rahvusvahelised võimalused sind toonud on? Kuidas meie programmid on su elu muutnud?” Otsime sel moel tõestusi väärtusest, mida meie tiim loob.
Kui mina läksin 2010. aastal YFUga vahetusõpilaseks, siis milline turundaja selle töö eest tunnustuse sai? Millisesse aastaaruandesse läks kirja, et 16aastane tüdruk Tartust õppis võõras keskkonnas toime tulema, lõi eluaegsed sõprussuhted ja on tänu sellele kogemusele teinud hiljem mitmeid valikuid, sealhulgas valinud karjääri, mis aitab sarnaseid võimalusi teistele tutvustada?
Ma olin tollases statistikas ilmselt lihtsalt üks number, mitte mõõdetav mõju, ja selle eduka „kampaania“ taga oli tegelikult terve armee: blogi pidanud endised vahetusõpilased, YFU meeskond, mu sõbrad, õpetajad, noorsootöötajad, vanemad. See oli tohutu orgaaniline word-of-mouth-kampaania, mis mind teele juhatas.
Selle teekonna tegelikku mõju ei suuda tabada ükski tabel. Ometi on see mõju reaalne. Teame ju hästi, et hea reklaam ei tohikski mõjuda reklaamina. Lood liigutavad meid alati rohkem, kui tahes hästi seadistatud ja sihitud reklaam.
Unistuste sisu, aga lõpetamata lood
Sellepärast näengi turundaja rolli kõigil, kes meie võimalustest räägivad – sõna „turundus“ ei pea olema kellegi ametinimetuses. Äriturunduses on see ülim unistus, kui brändil on orgaanilisi sisuloojaid jalaga segada ja teenus „müüb“ end tänu vabatahtlikule kasutajate loodud sisule (UGC) justkui ise. Meie töös on see reaalsus, meil on lugematult värvikaid brändisaadikuid igas vanuses ja igast valdkonnast.
Aga siin võtame mõõtu mõõdetamatuga: me küll loome pinnase lugude sündimiseks, aga ei saa oma töö pikaajalise mõju kohta kunagi kiiret andmepõhist kinnitust. Meie jaoks jäävad lood alati lõpetamata.
Kas me turundajatena suudame leppida, et lood tihti algavad ja elavad ilma meieta? Meie paneme kokku näitetrupi, anname juhised, kuid esietendusel helistab võõras number, tormame saalist välja ning lõppvaatus jääb nägemata. Rääkimata aplausist.
Just siit hakkab hargnema motivatsioonikriis ja läbipõlemise oht.
Mõõdetamatu mõju
Kui haridussüsteem ja töökeskkond õpetavad meid oma väärtust otsima numbritest, siis kuidas hoida sisemist põlemist, kui suurim panus jääb nähtamatuks? Eriti kui viimase ja otsustava tõuke annab keegi kolmas, kes ise ei nimetaks end turundajaks ega brändisaadikuks.
Nii tekib omamoodi professionaalne isolatsioon.Turundusest, mille tegelik mõju võib avalduda alles aastate pärast, räägitakse vähe. Ülikoolide õppekavadest neid dilemmasid ei leia. Konverentside kohvipausidel ei saa me astuda networking’u arutellu – meil pole välja käia numbreid e-poe müügikasvust või tehisaru abil optimeeritud ostukorvidest. Kas oleme üldse sellistele kogunemistele oodatud, kui räägime ülejäänud ruumiga teist keelt? Kuidas selgitada tiimile, et teeme head tööd, kui mõne eduka kampaania tulemused võivad ilmneda alles kümne aasta pärast?
Võib-olla peame lõpetama enda väärtuse otsimise ainult mõõdikutest. Mitte et mõõtmine poleks oluline – muidugi on, me peame teadma, kas kasutame ressursse targalt. Probleem on arusaamas, et väärtuslik on see, mis on kohe mõõdetav. Nagu on tabavalt öelnud sotsioloog William Bruce Cameron: „Mitte kõik, mis loeb, ei ole loendatav, ja mitte kõik, mida saab loendada, ei loe.“
Kui ma täna küsin, millise kampaania tulemus mina olen, siis vastus on: mitte ühegi ja samas kõigi. Kusagil olid inimesed, kes rääkisid oma lugusid, ja mina jäin kuulama. Ehk ongi kõige väärtuslikum see nähtamatu numbrite jada, mis aitab kellelgi kirjutada oma eluloo järgmist peatükki.
Kui me aga usume, et selline mõju on olemas, peame leidma vastuse küsimusele: kuidas väärtustada pikaajalise mõjuga tööd nii, et missioonitundega turundajal mõõt täis ei saaks?
Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI konkurss, kuhu ootame värskeid ideid Eesti turundusvaldkonnale ning ettevõtete kasvule uue hoo andmiseks.