Patendiamet: internet pole sinu isiklik fotoalbum

Mai algul kandis Patendiamet kaubamärgiregistrisse Uus Maa kinnisvarabüroo kahest värvitoonist koosneva kaubamärgi. Tegu on esimese värvimärgi kategoorias registreeritud kaubamärgiga alates 2019. aastast, kui Patendiamet seda liiki märkide taotlemise ettevõtjatele võimalikuks tegi.

Mõeldes nimele kui brändile meenuvad esmalt erinevad artistid. Tegelikult kasutab oma nime kaubamärgina igaüks, kes enda nime alt tooteid-teenuseid pakub ja ihkab olla tuntud just oma nime vahendusel. Paraku ei kiputa Eestis sellistele tähistele kaubamärgikaitset taotlema.

Kaubamärk on tähis, mida kasutatakse ettevõtjate toodete ja teenuste eristamiseks. Seetõttu ei tohi eri ettevõtjate sarnaste toodete-teenuste tähistamiseks kasutatavad kaubamärgid olla sarnased. Ehkki see tõde tundub enesestmõistetav, on selle tagamine praktikas mõnikord keeruline ja kaubamärkide vahel tekib sarnasuse konflikt. Kuid millisel juhul üldse saab öelda, et kaks kaubamärki on omavahel sarnased ja kuidas sellist olukorda vältida, selgitab Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni esimees Tanel Kalmet.

Kas on tõsi, et kui räägime „boltimisest”, mõtleme selle all mistahes sõidujagamisteenust? Või kas „tinderdamine” seostub internetis tutvumisega üldiselt? On see nii või mitte, igatahes peavad populaarseid tooteid-teenuseid pakkuvad, suure turuosaga ettevõtted olema valvel, et nende kaubamärgid ei muutuks tavakeele sõnadeks, mille kaubanduslikku päritolu enam keegi ei mäleta.

Turunduses armastame numbreid. Kui GA4 näitab, et Google’i otsing toob sessioonid ja ostud, tekib kiusatus suunata kogu eelarve sinna. Aga kas otsing lõi nõudluse või püüdis kinni inimese, keda mõjutasid varem sotsiaalmeedia, välireklaam või televisioon?