Eesti parimad kommunikatsioonijuhid 2025 teada!

Žürii kinnitusel oli tänavu väärikaid kandidaate mõlemale tiitlile palju ning kahtlemata on sellelaadne valik alati ka subjektiivne. „Kuna aasta kommunikatsioonijuht ei ole mitte elutööpreemia, vaid tiitel konkreetse perioodi kommunikatsioonialaste saavutuste ja mõju tunnustamiseks, siis nominentide ja võitjate valimisel mõlemas kategoorias lähtuski žürii eelkõige viimase aasta arengutest ja Eesti elu mõjutanud päevakajalistest teemadest,“ märkis Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu (EPRA) president Margus Mets.

„Soovime võitjatele õnne ning täname ja tunnustame kõiki nominte nende hea töö eest. Läbiv sõnum meie kommunikatsioonikogukonnale ka järgmise aasta sama konkurssi silmas pidades on see, et selle tiitli võitmiseks ei pea oma tööd ilmtingimata tegema suures tiimis ja suurte eelarvetega, vaid kommunikatsioonis suudavad silma paista ka väiksemad ja agiilsed organisatsioonid ning inimesed, kes tegutsevad proaktiivselt, suudavad tabada meediamaailma agendat ning nutikalt ära kasutada sotsiaalmeediat ja omakanaleid,“ lisas ta.

Žüriiliikmete põhjendus: Hanna Turetski-Toomiku töö ja Põllumajandus- ja Toiduameti tänavune kommunikatsioonitegevus oli žürii hinnangul avaliku sektori kategoorias selge võitja. Seakatku ristseid on Eesti toidutootjad ja riigiasutused ajaloos ka varem saanud ning hea meel on tõdeda, et varasemast kogemusest on õpitud. Suvel 2025 suutis PTA kommunikatsioon Hanna Turetski-Toomiku juhtimisel keerukas olukorras säilitada tasakaalu ja ühiskonnale rahulikult ning selgesõnaliselt selgitada taudi leviku seisu ja tõkkemeetmete vajalikkust. Kõige sellega saadi hakkama hoolimata konfrontatsiooni ja eskalatsiooni otsinud, seakatku teemat käimasoleva valimiskampaania ette rakendada proovinud aktivistide grupi pingutustele. Kokkuvõttes ilmutas PTA kommunikatsioon seakatku ajal Eesti avalikus sektoris nii vajalikku tarkust mitte ajada alati õigusega oma jonni, vaid seal, kus vajalik ja võimalik, astuda ka samm tagasi. Ainult nii saab tagada ühiskonnas rahulikuma õhkkonna ja suurema vastastikuse mõistmise.

Turetski-Toomik ütles vahetult pärast parima kommunikatsioonijuhi tiitli saamist, et suurim rõõm on tema jaoks mitte isiklik tunnustus, vaid see, et töö kandis vilja kogu meeskonna tasandil. „See on ikkagi kogu tiimi tiitel.“

Rääkides keerulisest aastast ja sellest, kuidas kriisis vastu pidada, tõi Turetski-Toomik välja kolm põhimõtet, mis teda ja tema meeskonda toetasid „Kriisis peab pea külmaks jääma. Tuleb süüa kindlatel aegadel, sõltumata sellest, kas kõht on tühi või mitte. Ja vähemalt viis tundi und – see on miinimum.“

Juhina tuletas ta kolleegidele pidevalt meelde, et kommentaare lugema minna ei tasu ja tuleb fookust hoida. „Ka huumor on omal kohal,“ märkis Turetski-Toomik.

Tema sõnul tuleb tähelepanu pöörata sellelegi, et kodused tunneksid end turvaliselt. „Tuleb tegeleda sellega, et pere oleks hoitud. Kui kodused on rahulikud, saad ise tööle keskenduda,“ rõhutab ta.

Antud kriis näitas talle, et riik on varasematest kriisidest palju õppinud – organisatsiooni ei jäeta üksi. „Kui abi on vaja ja kiiresti, siis tegelikult tullakse appi. Sellist kogemust mul varem pole olnud.“

Vastuseks küsimusele, kuidas saadakse parimaks kommunikatsioonijuhiks, nentis Turetski-Toomik, et endasse uskudes ja külma pead hoides.

Žüriiliikmete põhjendus: Karl Oderi tööd ja CV Online’i viimase aasta kommunikatsioonitegevust tõstis žürii esile kui Eesti ettevõtetele eeskuju andvat. Väikese tiimi ja piiratud eelarvega ette võetud tegevusmudel on olnud tõhus ja tekitanud Eesti mõõtmeis mitte väga suurele ettevõttele turuosast suurema meediajalajälje ning hea nähtavuse sotsiaalmeediakanaleis. Piiratud resursside tingimustes tegutsedes on Karl ka ise üles astunud ettevõtte sotsiaalmeedia klippides, võttes nii aktiivse kõneisiku rolli ning andes muidu Eesti turul tuntud kaubamärgiga, kuid anonüümsele värbamisplatvormile ka inimliku näo.

Oder rõhutas saadud tunnustuse valguses, et suurim väärtus pole mitte auhinnas endas, vaid tiimis, kes selle taga seisab. „See näitab mulle juhina, et üks asi on juhtida kommunikatsiooni, aga tegelikult juhid sa ka kommunikatsioonitiimi. Ja just tiim on see täidesaatev jõud. See, et nad mind ära märkisid, tähendab mulle palju.“

Rääkides möödunud aastast, tõi Oder välja, et suurimaks väljakutseks on olnud kõikide kriiside keskel tähelepanu saavutamine. „Kui sinu ümber on palju kriise – sõjauudised, majanduskriisijutud –, siis kuidas üks erasektori ettevõte üldse pilti saab? Kui ajakirjanikel on päevad täis ja uudisvoog on tihe, pead leidma viisi, kuidas oma sõnum sinna vahele paigutada,“ selgitas ta.

Tema arvates on võtmesõnaks järjepidevus: „Ka „loll järjepidevus“ toob lõpuks tulemuse, sest ühel hetkel hakkab see tööle. Kui teed ajakirjaniku töö lihtsaks ja pakud talle vajaliku sisu täpselt nii, nagu ta seda ootab, saad ka vajaliku tähelepanu.“ Ehk aru tuleks saada ka ajakirjaniku tööst.

Oder soovitab rääkida sellest, millest inimesed päriselt kuulda tahavad. Ta tõi näiteks kommentaaride lugemise. „Kui midagi kuhugi üles paned, siis loe ka kommentaare ja vaata, millest inimesed ise räägivad. Sealt võib tulla väga häid mõtteid,“ soovitas ta. Kuigi kommentaarid on tema sõnul sageli õelad ja negatiivsed, peegeldavad need siiski ühiskonna üldist meeleolu ja ootusi.

Loe pikemaid kirjeldusi kõikide finalistide kohta SIIT.